AUTORIÕIGUSTEST
Teate, meie koolis on päris mitme lõputöö kirjutamisega hädas oldud. Just nimelt seoses viitamisega. Eelnevatel aastatel ei pööratud sellele kuigi palju tähelepanu (pisike tähelepanek vanemaid lõputöid lugedes:)), kuid nüüd, mil ka meedia keskendub autoriõiguste kaitsmisele, on see teema päevavalgele ilmunud.
Sel aastal esitati plagiaadi kahtlus 12 üliõpilasele. Kuidas see võimalik on? Kõrgkooli lõputöösse lihtsalt kopeerisid teksti? kõlab uskumatult. Ma arvan, et ma tean, milles viga on.
Üliõpilased on lollid. Neile peab kõik puust ja punaseks ette tegema. Neile ei piisa sellest kui öeldakse, et juhend on seal, loe läbi ja tee oma töö ära. Ei, sellest ei piisa. Nad vajavad selgitust, miks just nii ja mitte teisiti. Teiseks ei mäleta nad enam selliste mõistete sisu nagu tsiteering jne. Sellepärast nad ka ei saa aru, kuidas mida viitama peab.
Kolmandaks hirmutatakse meid juba sellega, et "ära tee topelt viitamist". Aga miks ma ei või siis topelt viidata kui ma leian, et see on lihtsalt nii hea tähelepanek ja originaalne artikkel pole kättesaadav? Võin. Pealegi ma ju ei loe artikkelid, kus võidakse valed järeldused teha. Kui see artikkel on tõenduspõhine ja ma ei või autori arusaama teise autori tööst arvestada, siis kui tõenduspõhised üldse need artiklid on?
Ühesõnaga, väga keeruline on see vastavalt juhendile viitamine. Ma sõna otseses mõttes ajan näpuga järge kirjalike tööde vormistamise juhendist kui ma mingit ülesannet parasjagu teen. Olen seda korduvalt lugenud ja selle põhjal töid teinud aga no ei jää meelde, kuhu ma täpselt selle koma ja punkti pean panema ja kuhu mitte. On keeruline,tuleb tunnistada.
4 kommentaari:
Ilusad pildid sul :)
Minu meelest on nii palju autoriõiguste rikkumisi ja plagiaate juba seetõttu, et õppejõud ise ei vaevu sageli korrektselt viitama. Mõni konspekt on suisa 100% plagiaat (või kuidas mõista seda, et leiad internetist samasuguse konspekti aga hoopis kellegi teise nime alt...). Samuti ei saa hakata näpuga järge ajama vaid lõputöö puhul. Selleks, et harjutada viitamist, on aega vähemalt 3-4 aastat. Aga paraku ei pöörata sellele kuigipalju tähelepanu ei üliõpilaste ega õppejõudude poolt, et kirjalikud tööd oleks ka vastavalt vormistatud (kui ei ole öeldud teisiti, ehk tekstisiseseid viiteid ei ole tarvis, näiteks seminarideks valmistudes).
Aga raske igal juhul, et reeglitest kinni pidada ja mitte libastuda. Siiski, ma usun, et see on puhtalt harjutamise asi.
Liis ma olen ka sinuga ühel meelel. Kõike see 4 aastan ajan ma ka näpuga järge, et kuidas ma nüüd õigesti viitama pean ja see on väga väsitav. Ja vahel on tunne, et viitamisele pööratakse tähelepanu lõputööd tehes ja siis tulebki nii palju plagiaadi kahtlusi, sest kooliajal õppejõud ei pööranud sellele erilist tähelepanu ning õpilased on harjunud valesti tegema.
Liis sul on väga ilus blogi.
Olen sinuga sellel teemal täiesti nõus. Üliõpilastelt võib ju kõike nõuda, aga kas seda ei võiks siis nõuda ka juhendajatelt. Kui mina loodan juhendaja abile, siis see eeldaks ju ka viitamise kontrollimist. Keeruline teema igatahes.
Probleem on hästi aktuaalne ja terav. Esmaseks abiandjaks peab olema kindlasti juhendaja.
Järgmine autoriõiguse koolitus toimub meie kooli õppejõududele juba järgmisel esmaspäeval. Õpime koos!
Postita kommentaar